x

TERE TULEMAST TALLINNA FILHARMOONIA LEHEKÜLJELE!

Edasiliikumiseks tee oma valik

Sündmuste kalender

Kontserte ja teisi avalikke kultuuriüritusi on Mustpeade majas võimalik korraldada kõigis neljas saalis.

Mustpeade maja Valge saal (suur saal) on üks vanemaid avalikkusele mõeldud saale Tallinnas, mis on rajatud just meelelahutuslikul otstarbel.

Teadaolevalt ehitati see 1531-1532 aastal ning oli üks esimesi renessanss-stiilis ruume Baltimaades.

Saal sai oma praeguse kuju 1909-1911 aastate põhjalike ümberehitustööde käigus, mis sulges senise ajaloolise tänavalõigu Pika ja Vaimu tänava vahel, kuid mille olemasolust annab hästi aimu hoone keldrikorrusel olev munakivisillutis.  Valgele saalile lisab eripära seegi, et Pika tänava poolt sisenedes asub saal esimesel, Pühavaimu tänava-poolsetest akendest välja vaadates aga kolmandal korrusel. Nii nagu muistsetel aegadel,  mil saal oli Mustpeade vennaskonna suurim pidulike söömingute, peo- ja vastuvõtusaal, korraldatakse siin tänapäevalgi paljusid eri laadi üritusi: tavapäraseks saanud kontsertidest, eriilmeliste pidulike sündmuste, tipptehniliste erilahendustega ürituste ja seminarideni välja. Saal renditakse välja koos 3 salongiga  (endised gildi aidaruumid), mis on läbikäidavad ja üksteisest mugavalt ustega eraldatud.

Ruumi suurus: 300m2
Salongide suurus: 130m2

Mahutavus:

  • kontsert 260 inimest (põrand 220, rõdu 40 istekohta)
  • pidulik õhtusöök laudade taga (10 inimest lauas) 200 inimest
  • furšett-vastuvõtt 400 inimest

Olevi Gildi (Olavi) saal on arhitektuurilt Mustpeade Maja vanim ja kõige pidulikum ruum.

Ajavahemikus 1419-1422 ehitatud kahelöövilist ja haruldase kõrggooti tähtlaega Olavi pidusaali peetakse üheks säravaimaks arhitektuuri meistriteoseks Tallinnas. Püha Olevi gildi koondusid keskajal nn väikeste ametite pidajad, esindades nii eestlastest kui skandinaavlastest liikmeid, kelle patrooniks oli Norra kuningas Olav II Haraldson. Algne ruumilahendus pärineb 15. sajandi algusest, ruum restaureeriti põhjalikult 18. sajandi teisel poolel ning kohandati Mustpeade vennaskonna poolt viimati ümber aastatel 1921-1922. Sellest perioodist pärineb ka saali tänane üldilme. Saali seinu katavad spetsiaalselt sellele saalile valmistatud tumedaks peitsitud puitpaneelid, mis valmistati Tallinnas asunud A. M. Lutheri mööblivabrikus. Vastu saali põhjapoolset seina paiknevad kaks tumesinist neorenessanss-stiilis rooskahheliga kaunistatud ahju (valmistatud eritellimusel Turus), lage ehivad Berliinist tellitud 12-lambilised kroonlühtrid. Olavi saali  - Tallinna gootika kroonijuveeli – peetakse üheks parima akustikaga kammersaaliks kogu linnas.

Ruum suurusega 200m2 mahutab:

  • kontsert: 100 inimest
  • furšett vastuvõtt: 180 inimest
  • buffee vastuvõtt: 90 inimest

Ruumi suurus 54.18 m2

Buffee 20 inimest
Furšett 40 inimest

 

Fuajeest paremal, paar trepiastet kõrgemal, asub õdus kõrvalruum, millest avanevad suured aknad Pikale tänavale. Aja jooksul erinevaid funktsioone täitnud ruum teenindab tänapäeval kontserdikülastajaid heatasemelise kohvikuna ning on aktiivses kastutuses ka majas toimuvate erinevate ürituste korral.

Vennaste saal oli ajalooliselt üks esinduslikumaid ruume kogu hoones.

Kui Mustpeade vennaskond hakkas oma kogunemisteks aastal 1406 üürima Pikk tänav 26 asunud eramaja, polnud selles paraku piisvalt ruumi nende sajakonna liikme jaoks. Sestap ehitati 1417 ümber maja teise korruse elu- ja aidaruumid ning rajati kolme valgusküllase aknaga mahukas saal. Pärast korduvaid uuendusi, omandas saal suursuguse ilme ja siin saalis eksponeeriti Mustpeade maalikogu väärtuslikumat osa,  millest tänaseni on säilinud 27 portreed. Omaaegsest toredusest annavad ilmekalt aimu suursugused uksed ja talalagi.  Saal leiab tänapäeval kasutust peamiselt koolituste ja seminaride läbiviimiseks, aga ka Tallinna Kammerorkestri proovi- ja linnarahva kontserdisaalina.

Ruum suurusega 134m2 mahutab:

  • Kontsert: 100 inimest
  • koolitus: 120 inimest
  • furšett vastuvõtt: 150 inimest

Vennaste saali kõrval asuv Vennaste tuba (Vanemate tuba) asub hoones, mille Mustpeade vennaskond ostist 1806  ja mis asus peamaja kõrvalhoones ning mis oli vennaskonna elus tähtsal kohal.

Kohe pärast hoone soetamist, tehti esimesed suuremad ümberehitused ja endisest aidaruumist, milles kaubaluugi asemele on kaunis tinaraamis vitraažaken, sai üks vennaskonna jaoks olulisemaid ruume – reliikviate ja koosolekute ruum.  Siin hoiti hinnalisemaid reliikviaid, sh haruldase kujuga hõbedane nn hirvejalgpokaal, vennaskonna lipud ja vappi motoga „Vincendum aut moriendum“ (võita või surra). Tänasel päeval on Mustpeade vennaskonna haruldane hõbedakogu, mida hoiti samas ruumis olevas  kogukas terasseifis, on nüüd välja pandud Niguliste kirik-muuseumis. Samas ruumis hoiti ka väikesemõõdulist suurtükki. Ruumi ehteks on ka kaunis glasuuritud kahlitest ahi. Praegu toimuvad selles õdusas ruumis barokk-kontserdid, lisaks on leidnud head kasutust koolituste/seminaride töötoana, foto- ja telestuudiona.

 

Ruum suurusega 58m2 mahutab:

  • Kontsert: 50 inimest
  • Õhtusöök: 20 inimest

Mustpeade maja Keldrisaal sai oma praeguse ruumivormi aastatel 1419-1422, mil toimus ülakorruse saalikorpuse võlvimine. Just sellest ajast pärinevad keldrisaali erakordselt jämedad neljakandilised tugipiilarid. Algselt katsid seinu tumedad puitpaneelid, ruumis asusid ka piljardi- ja kaardilauad.

Enne Teist maailmasõda asus keldrisaalis stiilne restoran, mis avati 1922. aastal Ernst Kühnerti sisekujundusega. Tänapäeval tegutseb keldrisaalis populaarne jazzklubi TAFF Club.

Ruumi on võimalik rentida koos lava ja saalis oleva mööbliga, aga ka ilma inventarita.

Mahutavus

  • Klubiliku asetusega keldrisaal (175m2) mahutab 95 inimest (20 lauda, 75 tooli, 10 diivanit).

Keldrisaali virtuaaltuur

Renessansist mõjutatud arhitektuuriga sisehoov

Sisehoov on ehitatud aastatel 1531-1532 ning asub keldrikorrusel. Seda ilmestavad kaks võimast kaart, mis toetavad selle kohal olevat Valget saali. Eri tasapindadel trepid ja kaared meenutavad pigem keskaegse Itaalia kui Tallinna kaupmehe elamu hoovi.

Kaminatuba ehk „Väike Kelder“ avati esmakordselt alles 1908. aastal.

Keset väikest võlvitud ruumi on suur nelinurkne piilar, mis on kaetud tumedaks peitsitud puitpaneelidega. Ühes seinas on juugend-vormides kahhelahi-kamin, mis on kaunistatud pihlakamarjakobarate motiividega (valmistatud Helsingis W. Andstensi ahjutööstuses Soome arhitektuuri suurkuju E. Saarineni projekti järgi).

Ruumide kasutaja kohustub:

  • kasutama Mustpead maja ruume heaperemehelikult, vastavalt nende sihtotstarbele ning sündmuse eesmärgile, hoidma ruume, samuti üldkasutatavaid ruume ja nendes olevat sisustust korras ja puhtana;
  • tagama, et ruumides ei suitsetata. Teenindav catering kohustub paigaldama tuhatoosid välisukse juurde, et maja esine jääks puhtaks;
  • teavitama esimesel võimalusel Mustpeade maja sündmuse kokkulepitud punktides toimunud muudatustest (vahetuvad esinejad, toitlustaja, kellaajad, külaliste arv jne) aadressil See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.;
  • vabastama ruumid lepingus kokkulepitud ajal ja tagastama need seisukorras, milles nad olid üleandmisel.
  • sündmuse planeerimisel arvesse võtma, et Mustpeade maja on Kultuuriministri 30.08.1996 a. määrusega nr. 10 tunnistatud kultuurimälestiseks.

  Firmapeod, sündmused Konverentsid, seminarid
Ruumi nimetus. päevahind tunnihind päevahind tunnihind ettevalmistustund
Valge saal 1350,00 EUR 260,00 EUR 1100,00 EUR 200,00 EUR 80,00 EUR
Olavi saal 1200,00 EUR 220,00 EUR 700,00 EUR 140,00 EUR 70,00 EUR
Vennaste saal 700,00 EUR 135,00 EUR 550,00 EUR 110,00 EUR 55,00 EUR
Vennaste tuba 300,00 EUR 60,00 EUR 250,00 EUR 60,00 EUR 20,00 EUR
Vennaste saal + Vennaste tuba 800,00 EUR 160,00 EUR 690,00 EUR 160,00 EUR 60,00 EUR
Keldrisaal 600,00 EUR 120,00 EUR 500,00 EUR 100,00 EUR 30,00 EUR
Sisehoov 300,00 EUR 50,00 EUR

Lisatasu eest on Mustpeade majast võimalik tellida sobilikku inventari.