x

TERE TULEMAST TALLINNA FILHARMOONIA LEHEKÜLJELE!

Edasiliikumiseks tee oma valik

Sündmuste kalender

Eesti muusikal ja muusikutel on maailmas palju sõpru ja austajaid, aga on ka neid, kes on pelgast poolehoiust kaugemale läinud ja andnud oma panuse meie muusikaelu arendamisse. Üks neist on Soome dirigent Juha Kangas, kes oma muusikalised sõbrad sel nädalal Tallinnasse kokku kutsub, et tähistada oma edasilükkunud juubelisünnipäeva ja tunda rõõmu heast muusikast.

 

Laupäeval, 11. detsembril kell 19 annavad Tallinna Filharmoonia Mustpeade maja Valges saalis „Musica serena" kontserdi Soome YLE Raadio Sümfooniaorkestri kontsertmeister Jari Valo, Tallinna Kammerorkester ja Juha Kangas. Kavas on Mozart, Händel ja Nordgren ning kolm Juha Kangasele pühendatud teost – Erkki-Sven Tüüri „Insula deserta“, Pēteris Vasksi „Musica serena“ ja uudisteos.

 

Juha Kangas on missioonitundega Soome dirigent, kes ajab ka Eesti asja. 1993–1995 oli ta Tallinna Kammerorkestri peadirigent, panustades oluliselt orkestri arengusse ja kõlapilti. Oma tegevuse eest Eesti muusika populariseerimisel pälvis ta 1999. aastal Heino Elleri preemia. Tallinna Kammerorkestril jätkub temaga koostöö tänaseni – 28 aastat järjest on kestnud traditsioon anda igal aastal vähemalt üks ühine kontsert kodu- või välismaal. Seekord toimub kontsert Tallinnas.

Uudisena tuleb Tallinna kontserdil esiettekandele Läti kultushelilooja Pēteris Vasksi teos „The fruit of silence“ keelpillidele. „See on kirjutatud Ema Teresa tekstile. Selles sisalduvad tema elu kõige olulisemad mõtted. Juha Kangas, kes on minu mõttekaaslane ja juhatanud paljude minu teoste esiettekandeid, on suurepärane interpreteerija; ta julgustas mind looma uut versiooni sellest teosest „The fruit of silence“ keelpillidele. Olen rõõmus, et saame võtta ette selle vaikuse teekonna täna – uskudes, lootes, teenides ja omades rahu,“ ütleb Vasks.

Juha Kangast seob koostöö erinevate heliloojatega ning mitmed neist on pühendanud talle oma teoseid. Kaks pühendusteost kõlavad ka kontserdil – Erkki-Sven Tüüri „Insula deserta“ ja Pēteris Vasks „Musica serena“. Koos Põhjamaade nimeka Keski-Pohjanmaa Kammerorkestri ning Eesti ja Läti kollektiividega on Kangas läbi aastakümnete andnud panuse naaberriikide kultuurielu lähendamisse, esitades ja tutvustades Baltimaade heliloojate loomingut nii kohapeal kui Skandinaaviamaades.

 

Ühtlasi tähistavad Tallinna Mustpeade majas toimuva kontserdiga dirigent Juha Kangas ja helilooja Pēteris Vasks oma COVIDi tõttu edasilükkunud 75-ndaid sünnipäevi. Vasks on Läti rahvusvaheliselt kõige tuntum helilooja. Tema loomingu algusaastate inspiratsiooniks olid Arvo Pärdi varajased teosed, Lutosławski, Górecki ja Penderecki. Täna inspireerib Vasks oma tööga maailmas paljusid. Tema olulisust Lätile on võrreldud Arvo Pärdi olulisusega Eestile.

Kontsert on ühe vaheajaga ja kestusega u 2 tundi.  Kontserdile pääsemiseks tuleb võtta kaasa COVID-tervisetõend ja isikut tõendav dokument. 

Kontserdi toimumist toetavad Kultuuriministeerium, Kultuurkapital ja Tallinna linn. 

Soome-Eesti koostöös ilmub heliplaat Läti kultushelilooja Pēteris Vasksi loominguga

Alates 11. detsembri kontserdist on Eestis saadaval Soome plaadifirma Alba Recordsi poolt välja antud heliplaat „Pēteris Vasks – Cello and Viola Concerts“, kus Tallinna Kammerorkester Juha Kangase dirigeerimisel ning Soome tippsolistid esitavad Pēteris Vasksi loomingut. Solistidena teevad plaadil kaasa Marko Ylönen tšellol ja Lilli Maijala vioolal, salvestus on tehtud Tallinna Filharmoonia Mustpeade maja Valges saalis.

Lilli Maijala sõnul seostub Vasksi vioolakontsert looduse ja folklooriga. „Need mõlemad ümbritsesid mind, kui kasvasin üles Lapimaal ja see on see, mille järgi praeguses kõige rohkem igatsen. See muusika meenutab varajast Sibeliust ja Soome eepost „Kalevala“, selles tajutav siirus on muutumas järjest haruldasemaks hullumeelses maailmas, kus me elame,“ rääkis ta.

Teos algab vaikse, pehme meloodiaga esimestelt viiulitelt, viivitusega liitub nendega vioola. Vasksi sõnul on vioola kõige melanhoolsem instrument, mis meenutab sügavat metsa. „Vioolal on ilus hääl. Mulle meeldib valgus männimetsas, eriti suvel, kui kõik lõhnab päevasoojas,“ räägib helilooja. „ Püüd valguse ja armastuse poole (ilma selleta ei ole muusika kirjutamisel väärtust) ei anna end teemana lihtsasti kätte.  Esiteks – vioola on nagu sügav mets, kuhu valgusel on keeruline sisse murda. Ning teiseks – aeg, milles me elame. Nii palju on asju, mida me ei mõista, me muutume ignorantsemas järjest rohkemate asjade vastu.“

Teisena salvestasid Juha Kangas ja Tallinna Kammerorkester plaadile Vasksi tšellokontserdi nr 2 „Klātbūtne“ („Kohalolu“). Siin on solistiks Soome tipptšellist Marko Ylönen, kes mängib rariteetsel, 1720ndatest pärineval Bartolomeo Cristofori tšellol, mida maailmas on järel üksikud.

Helilooja sõnul ei ole tema tšellokontsert autobiograafiline teos, kuid selles on olemas seosed kõigi elu oluliste punktidega. „Originaalis kujutlesin seda nii: sa tuled sellesse maailma, teed oma esimese sammu, kasvad, kogud kogemusi, saad tunda tagasilööke ja lõpuks läheb sinu hing taevasse. Ma oleksin võinud lõpetada kontserdi kolme punktiga, aga seekord lugu jätkub – hing tuleb tagasi uude kehasse ja kõlab unelaul uuele elule,“ ütleb Vasks.

Seda tšellokontserdi unelaulu laulab plaadil Tallinna Kammerorkestri viiuldaja Eva-Maria Sumera, Eesti helilooja Lepo Sumera tütar.

Soome-Eesti koostöös valminud heliplaat „Pēteris Vasks – Cello and Viola Concerts“ (Alba Records, 2021) on salvestatud Tallinna Filharmoonia Mustpeade maja Valges saalis 17.–22. jaanuaril 2020. aastal.  Plaadi  produtsent on Tallinna Filharmoonia ning salvestuse toonmeister Tammo Sumera.

Loe vanemaid uudiseid