Pika tänava festival toob üheks päevaks kokku kohalikud elanikud ja tänaval tegutsevad asutused – just sel pühapäeval elab vanalinn eriti mõnusas rütmis! Pika tänava restoranid katavad pika ühise piknikulaua, mille taga saavad kokku nii vanad sõbrad kui uued tuttavad.

Mida pajatavad muusikateosed öödest, kangelastest ja nende sisemistest lahingutest? Mida tunneb Don Quijote, kui ta unustab, et on vaid inimene? Kuidas kõlab muusikasse valatud üksildus? Neid küsimusi ei pea ilmtingimata sõnastama või neile vastuseid otsima – võib ka lihtsalt tulla ja kuulata.

Mõnikord on muusika nagu tasakaaluharjutus, balansseerides kerguse ja sügavuse, struktuuri ja spontaansuse piiril. Teinekord aga kui järelemõtlik pilk, mis viivitab hetkes ega kiirusta kuhugi.

Kui Henry Purcelli 17. sajandi chaconne kõlab Benjamin Britteni 20. sajandi töötluses, kas me kuuleme siis minevikku või olevikku? Kui Mozart kirjutab metsasarvekontserdi, ent see jääb lõpetamata ja viimased noodid paneb paika tänapäeva helilooja – kumma teos see lõpuks on?

Tallinna Kammerorkester ootab koostööd Kolja Blacheriga alati erilise ootusärevusega. Blacher on muusik, kelle käe all sünnib midagi enamat kui lihtsalt täpne interpretatsioon. Ta paneb orkestri tööle topeltvõimsusel, olgu siis kõlavärvide, tehnilise kvaliteedi või sisemise pühendumuse mõttes.