Kunstilised juhid

KUI ERI KLAS TALLINNA FILHARMOONIA KUNSTILISEKS JUHIKS SAI,

oli tal taskus juba suure muusikamaailma tundmise ja vallutamise kogemus. 2002. aastaks oli ta olnud 20 aastat Estonia Teatri peadirigent, pidanud sama ametit Stockholmi Kuninglikus Ooperis, Hollandi Raadio Sümfooniaorkestri ja Tampere Linnaorkestri juures. Ta oli juhatanud paljusid Euroopa tipporkestreid, mille krooniks kindlasti Berliini Filharmoonikud. Ameerikas on Eri Klasi partneriteks olnud Chicago, Clevelandi, Dallase, Bostoni, Los Angelese, San Francisco, Detroidi, Cincinnati ja mitmete teiste linnade parimad sümfooniaorkestrid. Tim Page kirjutas ajalehes „The Washington Post” (27.03.1998): „Klas on tohutult huvitav ja originaalne, dirigendipuldis silmapaistvalt ebahariliku maneeriga kunstnik. Tema käsivarte liigutused on veidralt piiratud – vahepeal tundub, nagu ujuks ta vee all -, kuid tal on ebatavaliselt tundlikud randmed ja käelabad ning ta on arendanud omapärase meetodi, kuidas oma kavatsused mängijatele edasi anda. Ma olen harva kuulnud Rahvuslikku Sümfooniaorkestrit kõlamas nii erksalt, nii ühtlaselt, nii inspireeritult.”

Oma kogemusi ja kontakte hakkas Eri Klas kohe edasi andma ka Tallinna Filharmoonias – ikka selleks, et väike rahvuslik organisatsioon omandaks peatselt rahvusvahelise mõõtme. Aastatel 2002-2006 juhatas ta kontserdisarja „Klassika koos Klasiga”. Toimus 16 kontserti, kus solistideks olid näiteks Bella Davidovich (USA) ja Kalle Randalu. 2005. aastal sai teoks kammerorkestri kontsertreis Jaapanisse.

2005. aastal pandi Eri Klasi initsiatiivil koos Tallinna Linnavalitsusega alus Birgitta Festivalile, mis on tänase päevani jäänud meie pealinna igasuviseks tippsündmuseks. Nii nagu Maestro ise tundis ennast kodus olevat kõikides muusikažanrites, nii on ka Birgitta Festival pakkunud ooperit, balletti, vokaal-sümfoonilist muusikat (sh. lavastatud kujul), džässi, lastelavastusi jne. Külla on kutsutud põneva repertuaariga teatreid Venemaalt, Saksamaalt, Inglismaalt jm. Eri Klas on ise juhatanud festivalil muuhulgas Tšaikovski „Luikede järve“, Verdi „Reekviemi”, Rossini „Sevilla habemeajajat“, mitmel korral Orffi „Carmina Buranat” ning teisi külalisteatrite etendusi. Erilisteks sündmusteks kujunesid Britteni kammerooperi „Kruvipööre“ ja Bernsteini „Missa“ esmaettekanded Eestis. Nostalgiliseks õhtuks kujunes Arvo Pärdi „Tabula rasa” esitus 2013. aastal. Solistideks ikka Tatjana Grindenko ja Gidon Kremer, kes Eri Klasile pühendatud teose tõid TPI aulas esiettekandele 33 aastat tagasi. Toona juhatas Eri Estonia teatri kammerorkestrit, nüüd Kremerata Balticat.

Heites pilgu veel kahele viimasele aastale, väärib ära märkimist galakontsert „Tallinna Filharmoonia 20“, Moskva Helikon ooperi kunstilise juhi Dmitri Bertmani poolt Eri Klasile pühendatud juubeligala ja maestro viimane tõusmine dirigendipulti 2015. aasta Birgitta festivali galal „Passion of Broadway“.

Ei tohi unustada Eri Klasi pingutusi, et Mustpeade Maja sai 2011. aastal Tallinna Filharmoonia uueks koduks, millele järgnes uue Steinway klaveri muretsemise kampaania. Kui lisada veel, et Eri Klas oli eesti Rahvuskultuuri Fondi asutaja ning esimees, Eesti Olümpiakomitee liige, UNICEF-i hea tahte saadik, Eesti Muusikaakadeemia audoktor jne. - siis tunneme paratamatult, et tema pühendumus Eesti muusikaelu arendamisse on töö, mille realiseerimiseks oleks olnud vaja mitme inimese panust. Aga Eri Klas sai selle eestvedamisega üksi hakkama ning head sõbrad ja mõttekaaslased tulid julgete mõtetega alati kaasa.

Tallinna Filharmoonia uueks kunstiliseks juhiks on saanud Risto Joost ning tema tugisambaks jääb direktor Margit Tohver-Aints. Jääme huviga ootama nende tulevikuplaane ja arengusuundi, kuid ma ei kahtle hetkekski, et Tallinna Filharmoonia tegevusi jääb alatiseks saatma just 2016. aasta Birgitta Festivali moto: „Armastusega Eri Klasilt.”

Arne Mikk

2012. aasta V Jorma Panula nimelise dirigentide konkursi ning 2015. aastal Nikolai Malko nime kandval Kopenhaageni rahvusvahelise konkursi laureaat Risto Joost on tunnustatud dirigent nii ooperi- kui kontserdilavadel. Risto Joosti repertuaar ulatub barokist kaasaegsete heliloojate teosteni. Käesoleva aasta sügisest on Joost taas Rahvusooper Estonia koosseisuline dirigent ning jätkab koostööd mitmete kooslustega Põhja- ja Kesk-Euroopas.

Risto Joost on juhatanud mitmeid rahvusvaheliselt tunnustatud orkestreid, nagu Deutsches Symphonie-Orchester Berlin, MDRi sümfooniaorkester Leipzigis, Philharmonie der Nationen, Fenice Filharmoonikud (Veneetsia), Stuttgarti Kammerorkester, Strasbourg’i Filharmoonikud, Odense Sümfooniaorkester, Helsingborgi Sümfooniaorkester, Tampere Filharmooniaorkester, Norrlands Opera orkester, Maria teatri orkester (Peterburi), Sevilla Kuninglik Sümfooniaorkester, Macau Orkester, Tallinna Kammerorkester (peadirigent 2016- 2019), Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, Läti Riiklik Sümfooniaorkester, Liepāja Sümfooniaorkester, Oulu Sümfooniaorkester, Jyväskylä Sinfonia, Kesk-Pohjanmaa Kammerorkester, Belgia Barokkorkester B'Rock jt. Samuti on Joost seisnud dirigendina mitmete kõrgelt hinnatud kooride ees, nagu MDR raadiokoor (kunstiline juht 2015-2019), RIASi kammerkoor, Berliini Raadiokoor, SWRi Vokaalansambel, Madalmaade Kammerkoor (peadirigent 2011-2015), Rootsi Raadio koor, Ars Nova Copenhagen, segakoor Latvija jt.

Rahvusooper Estonias kuuluvad Risto Joosti repertuaari ooperid Donizetti „Armujook“, Verdi „La traviata“, Puccini „Boheem“ ja „Tosca“, Bizet’ „Carmen“, Gounod’ „Faust“, Prokofjevi „Armastus kolme apelsini vastu“, Tüüri „Wallenberg“ , Kõrvitsa „Liblikas“ ning ballettidest Tšaikovski „Luikede järv“ ja „Pähklipureja“, Minkuse „Bajadeer“, MacMillani „Manon“, Eduri/Aintsi „Modigliani – neetud kunstnik“.

Eesti Rahvusringhäälingu muusikatoimetajad valisid aasta muusikuks 2018 dirigent Risto Joosti kõrgete väärtuste kandmise ja edasiandmise eest muusikas. 2016. aastal pälvis Joost Eesti Muusikanõukogu helikunsti sihtkapitali aastapreemia ning 2011. aastal Eesti Vabariigi noore kultuuritegelase preemia.

Foto: Kaupo Kikkas

Tõnu Kaljuste on rahvusvaheliselt hinnatud nii koori- kui ka orkestridirigendina. Ajalukku minev saavutus on 2014 Grammy-võit parima kooriesituse kategoorias Arvo Pärdi teose „Adam’s Lament“ eest. Tema salvestisi on korduvalt esitatud Grammy plaadiauhindade nominendiks. Eriliseks teeb asjaolu, et Kaljuste albumeid on esile toodud erinevates kategooriates. Grammy nominatsiooni on saanud nii Norra helilooja Ståle Kleibergi ooper David and Bathsheba kui ka sümfooniline muusika. 2019. aastal võitis ta rahvusvahelise klassikalise muusika auhinna (International Classical Music Award) koos Wrocławi filharmooniaorkestriga Arvo Pärdi sümfooniate number 1-4 salvestuse eest. Kaljuste on teinud koostööd plaadistusstuudiotega ECM Records, Virgin Classic, BIS ja Caprice Records. Tema plaadid on võitnud ka mitmeid teisi auhindu: Cannes Classical Award (1999), Diapason d’Or (2000), Edison Prize (2000), Classic Brit Award (2003).

2010-2020 oli Tõnu Kaljuste Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia professor ja dirigeerimisõppe juht. Ta on Eesti Filharmoonia Kammerkoori ja Tallinna Kammerorkestri asutaja ning olnud ka Rootsi Raadio koori ja Madalmaade kammerkoori peadirigent. Kaljuste on koostööd teinud näiteks selliste Põhja- ja Ida-Euroopa modernismi suurkujudega nagu Alfred Schnittke, György Kurtág, Krzysztof Penderecki, Gia Kantšeli ja Einojuhani Rautavaara ning on tõestanud end eesti heliloojate Arvo Pärdi, Erkki-Sven Tüüri, Veljo Tormise ja Heino Elleri loomingu suurepärase asjatundja ja tutvustajana.

Alates 2004. aastast on Kaljuste tema enda asutatud projektiteatri Nargen Opera kunstiline juht. Kaljuste eestvedamisel toimub alates 2006. aastast Nargenfestival. Festivali raamivad Cyrillus Kreegi päevad juunis ja Arvo Pärdi päevad septembris. Kaljuste teeb tihedat koostööd Läänemere festivaliga Stockholmis.

Aastal 2019 andsid Rootsi Raadio koor ja Berwaldhallen Tõnu Kaljustele austava tiitli: Rootsi raadio koori audirigent (Conductor Laureate). 2019 septembrist on Tõnu Kaljuste Tallinna Filharmoonia ja Tallinna Kammerorkestri kunstiline juht.