Sari SALONG. BUENOS AIRES / HELSINGI 1950

Altia Eesti esitleb:

Õdus, stiilne, loominguline
sari SALONG
BUENOS AIRES / HELSINGI 1950

Argentiina ja Soome tangod
 
ANGELIKA KLAS-FAGERLUND vokaal
TANGUEDIA QUINTET viiul, bandoneoon, elektrikitarr, kontrabass, klaver (Soome)

Video Piibe Piirma
Stiilikunstnik Liivika Põvat-Straus
Stiilifotograaf Sven Tupits
 
Põnev võrdlus kahest nii erinevast rahvast, kelle mõlema rahvuskangelased on tango-esitajad.
Ühel oluline rütm, teisel sõnad; ühel kangelane tantsija, teisel laulja; üht tangot nimetatakse jalgade, teist hingede kõneks. Huvitav taust Soome tangot kujundanud talvesõja-aegsest tantsukeelust.

 
Piletihinnas kaetud laudadel suupisted ja joogid

Kohtade arv on piiratud

Koostööpartnerid: Athena Konverentsi-ja Kultuurikeskus, Pagaripoisid, stiilifotograaf Sven Tupits / Stuudio Fotogeen

Piletid 20 €

Soome tangot on oluliselt mõjutanud ajaloos suhteliselt harvakasutatud fenomen – tantsukeeld, mis oli jõus talvesõja ajal ja lõppes 1948. aastal. 1950ndad aastad olid Soome tango ja lavatanssi -kultuuri kuldsed ajad. Siis sündis suurem osa kõige kuulsamaid Soome tangosid, nagu näiteks Toivo Kärki  Hiljainen Kylätie (Vaikne külatee) ja Täysikuu (Täiskuu). 

Soome tango kujunes välja II MS ajal 1939-1945 ja on õilmitsenud veel üle 60 aasta. „Mida kurvemalt kõlab tango, seda õnnelikumana tunneb end kuulaja,“ on öelnud soome tango oluline helilooja Toivo Kärki. Kui 1939. aastal puhkes talvesõda, kuulutas Soome ainsa riigina Euroopas välja tantsukeelu. Tantsu peeti sobimatuks, kuna see oli kui „haudade peal“ – sõjas langes palju Soome mehi. Tantsupidude korraldamise eest võis sattuda vangi ja vabaõhu tantsulavad lõhuti. See kõik innustas tantsima salaja.

Tänu tantsukeelule ja tagala-rinde kirjavahetuse rangele kontrollile muutusid tohutult tähtsaks tangolaulude sõnad. Kui muidu oli sõduritele saadetavas kirjavahetuses keelatud sõnad „surm“, „lahusolek“, „sõda“, siis tangolaulude sümboolsete sõnade kaudu väljendati kõiki neid tundeid, mida otseselt ei saanud. Tangolaulude sõnade kasutamisest tekkis omaette topelt-kirjavahetus rinde ja tagala vahel. Näiteks salapärase „Liljankukka“ sõnad olid sellised, et tsensuur ei saanud neist kinni võtta ja seetõttu ka kirju konfiskeerida. Ometi teadsid kõik, mis nende sõnadega mõeldud olid. Tango muutus kuulamismuusikaks – soovikontsertide ajal koguneti raadiote juurde nii tagalas kui ka rindel.

1944-1948, raske majandusliku seisu – kontributsioonide maksmise ja toidukupongide ajal oli lubatud kultuuriprogrammi lõpus tantsida maksimum poolteist tundi. Kui aga 1948 tantsukeeld tühistati, pääsesid kõik aastaid allasurutud tunded lõpuks valla. „Lõpuks ometi sai kõiki neid tundeid tantsida, mida aastaid vaid kuulatud oli,“ ütles Soome tangouurija. 1950ndatel ehitati Soome maapiirkondadesse sadu tantsulavasid. Tangobussid sõitsid mööda suurt ja laia Soomemaad, ööd läbi tantsiti, hommikul lükati bussid käima ja sõit läks uude kohta. Pillimehed elasid bussides, pillid olid bussikatusel ja koos pillimeestega sõitsid heliloojad, kes aina uusi tangosid kirjutasid. Tähtlauljad ja armastatuimad orkestrid andsid  1950ndatel 200-250 kontserti aastas.

1970ndatel kasvas sellest välja ainulaadne kultuur lauantai-tanssit (laupäevatantsud). Laupäevased tantsuõhtud muutusid tähtsaimateks kohtumispaikadeks, millest unistati terve nädala. Suur osa abielupaare leidis teineteist tangopõrandal. Tavalise soomlase kodus tekitasid intiimset õhkkonda salvestused, kus Olavi Virta ja Metrotytöt laulsid Toivo Kärje ja Reino Helismaa laule Täysikuu ja Hiljanen kylätie.

Argetiina ja Soome tangode sõnad:

Daniel Binelli / Horacio Ferrer Tango Querido 
Armastatud tango – aga miks armastame tangot? Sest selles laulus on inimese ja maailma hing, selles laulus on taevas ja põrgu, armastuse ilu ja valu. Tango, sinuga elan, suren ja armastan.

Toivo Kärki / Reino Helismaa Hiljainen kylätie
Külatee, millel enne kõndisin, on vaikne, enne kuulsin seal sinu naeru ja laulu, aga tee on nüüd vaikinud. Enam ei kuule su samme ja sa ei oota mind enam seal värava juures.