Home
Tallinna Kammerorkester annab 2. novembril tasuta Hingedepäeva kontserdi
2. novembril kell 19 annavad Tallinna Jaani kirikus traditsioonilise hingedepäeva kontserdi Rootsi klassikalise muusika Grammy laureaat dirigent Christian Karlsen ja Tallinna Kammerorkester.
Kavas on maailma kõige tuntuma eestlase Arvo Pärdi, Läti suurima helilooja Pēteris Vasksi ja Ukraina suurkuju Valentin Silvestrovi looming. Lisaks on kavas teos Euroopa noorema põlvkonna heliloojalt Djuro Zivkovicilt, keda on tunnustatud prestiižse Grawemeyeri auhinnaga, mida sageli võrreldakse Nobeli preemiaga.
Christian Karlseni dirigeerimisel mängib hingedepäeva kontserdil Tallinna Kammerorkester, keda on korduvalt tunnustatud Arvo Pärdi loomingu tipptasemel esitamise eest nii Eestis kui ka rahvusvaheliselt. Samuti on kollektiiv oma viimase aja kontsertide ja plaadistustegevusega panustanud Läti helilooja Pēteris Vasksi ja Ukraina helilooja Valentin Silvestrovi loomingu populariseerimisse.
Hingedepäeva õhtul Tallinna Jaani kirikus on kontserdikavas Arvo Pärdi „Greater Antifons keelpilliorkestrile“, Djuro Zivkovici „Psalm XIII“, Pēteris Vasksi „Musica serena“ ning viimase loona Valentin Silvestrovi „Vaikne muusika“.
Ukrainast sõja eest Berliini pagenud tunnustatud helilooja Silvestrovi teos „Vaikne muusika“ on „hõrk liikumine tavaharmooniates ning vaikuselähedased kujundid on karjuvas vastuolus kõigega, mis toimub praeguses maailmas. Vaikus ja lein on tihti sünonüümid,“ ütleb Tallinna Kammerorkestri kunstiline juht ja peadirigent Tõnu Kaljuste.
Kontsert on tasuta ja toimub koostöös Tallinna Kultuuri- ja Spordiametiga.
„Autoritund“ portreteerib Jaan Räätsa 90. sünniaastapäeval
15. oktoobril kell 19 kõlab Mustpeade majas Eesti heliloojaid tutvustavas kontserdisarjas „Autoritund“ Jaan Räätsa loomingu ülevaade. Muusikat esitavad solistid Johan Randvere ja Jakob Teppo kahel klaveril, Tallinna Kammerorkester ning dirigent Rasmus Puur.
Sündmus on pühendatud helilooja 90. sünniaastapäevale. Esitamisele tuleb Jaan Räätsa kontsert kammerorkestrile number 1, mida 1961. aastast alates mängitakse üle maailma.
Rasmus Puur nimetab teost eriliseks õnnestumiseks:
„Vahel lihtsalt õnnestub heliloojal panna sõrm väga õige koha peale ja saada suurepärane tulemus. Siin on olemas väga eredad kujundid, äärmiselt kaasakiskuv, tõeliselt pulbitsev meloodia. Jaan Rääts kirjutas teose 29-aastaselt ja see hitt ongi väga suur pärl kogu Eesti muusikas. Arvan, et see ei kao kuskile, vaid jääb meiega üle aegade.
Sellest heliloojate põlvkonnast, kes kolmekümnendatel sündis, ja kuhu kuuluvad Eino Tamberg, Arvo Pärt ja Veljo Tormis, on oluline lüli ka Jaan Rääts. Koos Tormise ja Tambergiga tõid nad Eesti muusikasse neoklassitsismi, millist muusikat varem ei olnud Eestis kirjutatud. Teiseks oli Rääts muusikaelus oluline juhtfiguur Heliloojate Liidu esimehena nõukogude ajal, mis kindlasti ei olnud kerge ja nõudis ka loomingust aja ampsamist. Samuti pani ta käima Eesti muusika päevad 1979. aastal, nii et ta oli meile mitmeti vajalik ja oluline,“ kommenteerib Rasmus Puur.
„Autoritunnis“ tuleb Tallinna Kammerorkestri poolt esitamisele kogu Jaan Räätsa looming, mille ta on kirjutanud keelpilliorkestrile. Selliseid teoseid ongi kolm: kaks kontserti kammerorkestrile ja üks Divertisment. Sinna kõrvale 24 marginaali kahele klaverile, solistid on Johan Randvere ja Jakob Teppo. Rasmus Puuri sõnul on ka klaveriteoses emotsioone ja tundeid hästi tabatud – üks pildike siit, teine sealt, moodustades kõneka terviku.
Sarja "Autoritund" kunstiline juht on Tõnu Kaljuste. Varem on samas sarjas esitatud Kristjan Randalu, Tõnu Kõrvitsa, Arvo Pärdi ja Tauno Aintsi loomingut.
Jaan Rääts (1932-2020) oli Eesti helilooja, neoklassitsistliku stiilisuuna juhtiv esindaja, kes tõi 1960. aastatel eesti muusikasse rõhutatult antiromantilise – aktiivse, mängulise, tundekultusest vaba väljenduslaadi. Ta õppis Tartu Muusikakoolis klaverit ning lõpetas 1957. aastal Mart Saare ja Heino Elleri õpilasena kompositsioonieriala Tallinna Riiklikus Konservatooriumis. Aastail 1955–1966 töötas ta Eesti Raadios helirežissöörina, 1966–1970 Eesti Televisioonis muusikasaadete peatoimetajana ja 1970–74 Eesti Televisiooni peatoimetajana–muusikalise juhina. Aastail 1974–1993 oli Rääts ENSV ja Eesti Heliloojate Liidu esimees, pikka aega kuulus ta ka kõrgetesse partei ning valitsusorganitesse. Aastail 1968–1970 ja 1974–2003 õpetas Rääts kompositsiooni Eesti Muusikaakadeemias (1990 professor). Tema paljude õpilaste hulka kuuluvad Raimo Kangro, Erkki-Sven Tüür, Rauno Remme, Tõnu Kõrvits, Tõnis Kaumann ja Timo Steiner.
Tallinna Kammerorkestri tegevprodutsent Kaido Kelder pälvis Kultuurkapitali tunnustuspreemia
Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapital ja Eesti Muusikanõukogu tunnustasid rahvusvahelisel muusikapäeval muusikamaastiku parimaid. Koos anti preemiad välja viieteistkümnendat aastat järjest.
Helikunsti sihtkapitali tunnustuspreemia pikaajalise panuse eest valdkonda pälvis Tallinna Kammerorkestri tegevprodutsent Kaido Kelder korraldusliku ja loomingulise töö eest muusikapõllul.
Palju õnne!
Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali preemiatele esitati tänavu üle seitsmekümne nominendi, välja anti kümme aastapreemiat ning kaks tunnustuspreemiat
Arvo Pärdi looming kõlab Tõnu Kaljuste juhatusel Viimsi Artiumis ja Pommeri Filharmoonias Poolas
Tõnu Kaljuste, Eesti Filharmoonia Kammerkoor ja Tallinna Kammerorkester tähistavad rahvusvahelist muusikapäeva Arvo Pärdi palju tunnustust pälvinud kontserdikavaga.
Muusikapäeva eel, 29. septembril toimub Arvo Pärdi autorikontsert vastavatud Viimsi Artiumis ning 2. oktoobril esinetakse sama kavaga mainekal Budgoszczi muusikafestivalil Pommeri Filharmoonias Poolas.
Mõlemas kontserdipaigas tuleb ettekandele läbilõige Arvo Pärdi loomingust: „Fratres” viiulile, keelpilliorkestrile ja löökpillidele (solist Harry Traksmann), „Cantus Benjamin Britteni mälestuseks” keelpilliorkestrile ja kellale, „Aadama itk” segakoorile ja keelpilliorkestrile, „Salve Regina” segakoorile, tšelestale ja keelpilliorkestrile ning „Te Deum” kolmele koorile, keelpillidele, ettevalmistatud klaverile ja tuuleharfile.
Sama kava on olnud Eesti Filharmoonia Kammerkoori, Tallinna Kammerorkestri ja Tõnu Kaljuste visiitkaardiks mitmel pool maailmas – New Yorgi Carnegie Hallis, Pariisi Filharmoonias, Hamburgi Elbphilharmonies, Amsterdami Muziekgebouw’s ja mujal, Eestis on seda esitatud vaid üksikutel kordadel.
Pommeri Filharmoonias, mida peetakse Poola üheks tähtsamaks kontserdikeskuseks, esinevad mõlemad kollektiivid oktoobri alguses esmakordselt. Budgoszczi linnas asuvat kontserdipaika hinnatakse ühe vanema ja olulisema Budgoszczi muusikafestivali korraldajana ning filharmoonia saali tuntakse rahvusvaheliselt selle suurepärase akustika tõttu.