BIRGITTA FESTIVAL 2010

12.08.2010 C. W. GLUCK ooper-füüsiline teater ORPHEUS JA EURYDIKE
13.08.2010 C. W. GLUCK ooper-füüsiline teater ORPHEUS JA EURYDIKE
Libreto Ranieri de Calzabigi
Lavastaja ja kunstnik GEORG ROOTERING Saksamaa
Dirigent ANDRES MUSTONEN
Füüsilise teatri trupp PAN-OPTIKUM THEATER Saksamaa:
Eurydike ANNETTE HUBER
Orpheus BENEDIKT OCKER
Amor SABINER NOLL
Tehniline direktor KLAUS ULRICH
Tehnilised lahendused MARIO KREUZER
Video-efektid MATHIAS LINDER
Video THOMAS PREUSCHHOFF
Kunstiline juht SIGRUN FRITSCH
Direktor MATTHIAS RETTNER

Solistid:
HELEN LOKUTA sopran
MIKAEL BELLINI kontratenor, Rootsi
HELDUR HARRY PÕLDA poiss-sopran
VOCES MUSICALES
TALLINNA KAMMERORKESTER

Kestus 2:10 vaheajaga

“Orpheus ja Eurydike” on väljapaistvamaid ja läbi aegade kuulsamaid barokkoopereid ning ka maailma üks tuntumaid armastuslugusid, mille tegelasteks on Antiik-Kreeka poeet ja laulik Orpheus ning tema pruut.

Kutsusime uue laine ooperilavastaja tegema psühholoogiliselt tugevat lavastust, mis oleks samal ajal ka uus sõna teatritehnilisel tasemel. Kuna tegemist on allmaailma puudutava süžeega, toimub ka ooperi tegevus korraga kahel tasandil. Lauljad tegutsevad reaalses maailmas, alateadvuse ja kujutluse tasandit annab edasi füüsiline teater oma tavatu “maast lahti” liikumisega. Füüsilise teatri artistid ei tegutse mitte ainult laval, vaid kasutavad ka publikuruumi, seinu, aknaid. Nagu alateadvusel, pole neilgi piire – nad liiguvad publiku peade kohal, sisenevad kloostri akendest jne.

PAN-OPTIKUM füüsilise teatri ansambel on spetsialiseerunud nii iseseisvatele vabaõhu- projektidele kui ka koostöös teiste teatritega kunstivaldkondade-vahelistele lavastustele. Kutsed maailma olulisematele festivalidele näitavad teatri rahvusvahelist hinnatust.

 

14.08.2010 Balletid BOLERO, UNDERGROUND ja PALAT 6
KIIEVI MODERNSE BALLETI TEATER
Kunstiline juht ja koreograaf RADU POKLITARU
Kostüümikunstnik ANNA IPATJEVA
Koreograafi assistent ANATOLI KOZLOV

Kestus 2:30 2 vaheajaga

TEATER KYIV MODERN BALLETT (loodud aastal 2006) on väga noorte pilkude, noorte kehade, noorte inimeste teater, kaasaegse tantsu professionaalide teater. Üks teatri prioriteete on meisterlikkus – artistid õpivad pidevalt klassikalist ja modern- ning džäss-tantsu, aga ka flying low´d, kontakset improvisatisooni ja lavakõnet.

Underground
Luues etendust Underground Läti helilooja Peteris Vasksi muusikale inspireerisid lavastaja Radu Politkarut Jean-Paul Sartre´i sõnad: “Põrgu – see on teised”. Aga see pole põrgu Piibli tähenduses. See on lugu inimestest, kes on jäänud sõja jalgu. Ja nende Underground-ruum muudab emotsioonid äärmuslikuks: armastus-vihkamine, rõõm-meeleheide. Keegi ei tea, kas nad enam päikesevalgust näevad. Ja sellepärast on nende “praegu” märksa olulisem kui “pärast”.

Palat nr. 6 Arvo Pärdi muusikale
”Minu jaoks on see etendus mittemõistmisest. Sellest, kuidas ebatavalist koheldakse tihti kui ebanormaalset. Doktorit, kes leiab huvitavaima vestluspartneri oma vaimuhaiges patsiendis, koheldakse varsti ka kui hullu. Delikaatne ja peenetundeline mees osutub olevat “normaalsete” ringist välja arvatuks. Tema tuttavata pealiskaudse hoolitsuse all on tegelikult soov arusaamatu ja häiriv isik eemale tõugata.”

Radu Poklitaru
See on esimene kord, kui Pärdi muusika festivalil kõlab (ka selles osas saame publiku soovile vastu tulla). Publiku soovi arvestamine ja küsitluslehtedel kõlama jääva arvestamine pole populism, vaid see, et teeme oma festivali koostöös publikuga, kelle arvamus on meile tähtis.

 

15.08.2010 Ballett CARMEN.TV G. BIZET’ muusikale
Kunstiline juht, libreto autor, lavastaja, koreograaf RADU POKLITARU
Kunstnik ANDREI ZLOBIN
Kostüümikunstnik ANNA IPATJEVA
Aasta 2006 Ukraina parim lavastus, preemia Kiev-pektoral parima koreograafia eest (2006).

TEATER KYIV MODERN BALLETT (loodud aastal 2006) on väga noorte pilkude, noorte kehade, noorte inimeste teater, kaasaegse tantsu professionaalide teater. Üks teatri prioriteete on meisterlikkus – artistid õpivad pidevalt klassikalist ja modern- ning džäss-tantsu, aga ka flying low´d, kontakset improvisatisooni ja lavakõnet.
"Carmen.TV" Georges Bizet' muusikale on nagu psühhoanalüüsi õpik koreograafia keeles. Kui ooperis näidatakse tegevuse kulgu, siis Radu Poklitaru balletis vaadatakse tegevuse taha, uuritakse selle psühholoogilist tagamaad. Sealjuures vägagi kaunis ning sensuaalses liikumiskeeles.

Kestus 1:45 vaheajaga

 

18.08.2010 R. WAGNER ooper LOHENGRIN
MOSKVA NOVAJA OPERA
AIN ANGER bass
Lavastaja KASPER HOLTEN Taani
Lavastaja assistent METTE HEDEGAARD Taani
Lavakujundus ja kostüümid STEFFEN AARFING Taani
Valguskunstnik ESPER KONSHAU
Dirigent JAN LATHAM-KOENIG UK
Koormeistrid NATALJA POPOVITŠ, VIKTOR KUTURAJEV, ANDREI LAZAREV, IGOR MANKO

Kestus 3 tundi 40 minutit 2 vaheajaga

Birgitta Festivali küsitluslehtedel on ammu Wagnerit küsitud. Nüüd siis saame soovi täita Novaja Opera põneva ja paljukiidetud lavastusega ning suurepärase dirigendi Jan Latham-Koenigi (UK) juhatusel.

Wagneri saksa mütoloogial põhinev kangelas-süžee sobib oma olemuselt hästi iidsete kloostrimüüride, väliolukorra ja etendusepaiga ümbritseva loodusega. Ka Wagneri enda Bayreuthi teatri etendustel on suur osa vaheaja jalutuskäikudel ümbritsevatele mägedele ja metsadesse.

Ooper „Lohengrin“ on huvipakkuv kahest aspektist. See on eelkõige armastuslugu, mille tegevuse keskmes on ühte meest armastada püüdev naine, keda ta tegelikult ei suuda mitte kunagi lõpuni mõista. Teiseks aga on see jutustus kriisiseisundis ja uusi arenguteid otsivast ühiskonnast. Peategelane, keda me alguses näeme ereda ja särava kangelasena, ei pruugi siiski olla see, kelleks me teada peame. Süžee arenedes hakkame tasapisi kahtlema tema tegelikus kangelaslikkuses.

 

19.08.2010 E. TAMBERG ballett JOANNA TENTATA / C. ORFF CARMINA BURANA
E. Tamberg ballett JOANNA TENTATA
Lavastaja-koreograaf TEET KASK
Solistid:
MAREIKE FRANZ Tanztheater Wuppertal Pina Bausch, Susanne Linke Company, Saksamaa
RIHITO KAMIYA Jaapan/ Saksamaa
MOSKVA NOVAJA OPERA ORKESTER
Lavakujundus KISA KAWAKAMI Jaapan/UK
Valgus MARGUS VAIGUR

C. Orff CARMINA BURANA
MARION MELNIK sopran
MATI TURI tenor
MOSKVA NOVAJA OPERA KOOR JA ORKESTER
TALLINNA POISTEKOOR
Tantsuteater FINE 5
Dirigent ERI KLAS
Koreograafid RENE NÕMMIK JA TIINA OLLESK

Eino Tambergi 80. juubeli puhul palusime lavastaja-koreograaf Teet Kasel anda oma nägemus helilooja kloostritemaatikal põhinevast teosest Joanna Tentata, mille süžees on oluline osa vaimuliku staatuse ja inimliku armastuse dilemmal. Tegemist on teosega, mis ideaalselt kloostrifestivalile sobib ja millele 15. sajandi “vaimulikud” müürid määratu potentsiaali juurde annavad. Balleti sündmuste aluseks on XVII sajandi Prantsusmaal tõestisündinud lugu Louduni kloostri abtissist Joannast, kes 1634. aastal sattus „kurjade vaimude“ küüsi, hullutas oma käitumisega teisi nunnasid ning põhjustas kahe preestri hukkamise.

Carmina Burana on 13. sajandi benediktiinide kloostrist pärinev käsikiri, mis leiti aastal 1803 Benediktbeuernist Lõuna-Saksamaal. Mungad näevad neis värssides protesti religiooni vastu, paganad peavad seda vaimulikuks luuleks, kuningad võtsid seda meelelahutusena ning keeleteadlaste jaoks tähendavad nad ajalugu.

“Carmina Burana” koosneb 250 poeemist, mis on suures osas kirjutatud alam-ladina ja varases saksa keeles. Neid keeli kasutasid eelkõige kuninga teenistuses olevad rändõpetlased. Värsikogumik hõlmab väga erinevaid ilmalikke teemasid: armastus, vein, mängud ja kõik muu lihaliku elu juurde kuuluv; kuid sama kaaluka osa moodustavad tõsised religioosse sisuga laulud ja muusikalised näitemängud (ludus’ed).

Kestus 2:00 vaheajaga

 

20.08.2010 G. ROSSINI ooper SEVILLA HABEMEAJAJA
MOSKVA NOVAJA OPERA
Dirigent ERI KLAS
Lavastaja ELIJAH MOSHINSKY
Kunstnik ANNE TILBY
Valguskunstnik SERGEI SKORNETSKI
Koormeister JULIA SENJUKOVA

Kestus 2:45 ühe vaheajaga

Festivali kava helgeim ja humoorikaim teos, tõeline koomilise ooperi pärl.

Teravmeelne Rossini, olles mitte üksnes suurepärane helilooja, vaid ka väljapaistev kulinaar, on loonud mainitud ooperi peadpööritava ja lõppematu edu ainulaadse retsepti. Siin ta on: seitse väljapaistvat tegelast, joovastav armuafäär, „maitsestada“ teravate dialoogidega ja „valada“ kõik komponendid üle suurepäraste meloodiatega ning „raputada peale“ virtuoossed ansamblid.

 

21.08.2010 OPERA@POP-JAZZ
HELI VESKUS sopran, Rahvusooper Estonia
OLIVER KUUSIK tenor, Rahvusooper Estonia
RENE SOOM bariton, Rahvusooper Estonia
MOSKVA NOVAJA OPERA solistid
SOFIA RUBINA
ESTONIAN DREAM BIG BAND
MOSKVA NOVAJA OPERA SÜMFOONIAORKESTER
Dirigent ERI KLAS

Kestus 2:00 vaheajaga

OPERA@POP-JAZZ on mõneti erinev möödunud aastaste samalaadsetest kontsertidest. Koos Carmina Buranaga Birgitta Festivali „hitiks“ saanud ooperimuusika džässitöötluste kontsert toob sel aastal lavale ooperimaalima tähtaariad järgmistest ooperitest: Bizet Carmen, Tšaikovski Jevgeni Onegin ja Padaemand, Verdi Travitata, Mozarti Don Giovanni ja Võluflööt, Donizetti Arnujook, Puccini Turandot ja Tosca.

Kõrvuti maailmatasemel Moskva solistidega astuvad üles ka Eesti klassikalised ja pop-jazz vokaalsolistid. Kontserdi programm kulgeb võrratute Moskva solistide poolt klassikalises võtmes ning üllatuseks eesti solistide poolt täiesti „uues muusikalises kuues“ mööda ooperimaailma tähthetkede ajaloorada. Niisugune eksperiment on eesti muusikutele sopran Heli Veskusele, tenor Oliver Kuusikule ja bariton Rene Soomile Rahvusooperist Estonia, ning popjazzi maailmast Sofia Rubinale esmakordne, nii nagu on see ka arranžeeringute loojale Estonian Dream Big Band’i saksofonistile ja dirigendile Siim Aimlale. Tähtis on, et publik naudiks head klassikat, tundes üllatusega ära ka ooperihittide arranžeeringud. Kogu seda muusikalist karusselli juhib maestro Eri Klas.