BIRGITTA FESTIVAL 2014

08.08.2014 MISSA
Leonard Bernsteini lavateos lauljatele, näitlejatele ja tantsijatele
Birgitta Festivali koostöölavastus Läti riikliku akadeemilise kooriga Latvija
Muusika: Leonard Bernstein
Tekst: kanoonilised tekstid roomakatoliku missast, kaasaja tekstid Stephen Schwartzilt ja Leonard Bernsteinilt

Peaosas: Douglas Webster (USA)
Osades: Koit Toome, Kristel Pärtna (Rahvusooper Estonia), Denise Fontoura, Karl Sander Saarik, Laura Grecka (Läti), Jānis Apeinis (Läti), Jānis Aišpurs (Läti), Jolanta Strikaite (Läti)
Latvija koor, Riia Toomkiriku poistekoor
Eesti Riiklik Sümfooniaorkester

Ansambel: Siim Aimla, Danel Aljo, Madis Kari, Kaarel Liiv, Paul Daniel, Martin Matt, Holger Marjamaa, Markus Lattikas, Hele-Riin Uib
Dirigent: Maris Sirmais (Läti)
Lavastaja: Susanna Tsirjuk (Venemaa)
Koreograaf: Aleksandra Tihomirova (Venemaa)
Video-, valguse- ja lavakunstnik: Aleksei Tarasov (Venemaa)
Pianist-repetiitor: Ele Sonn
Laval on Eesti ja Läti ooperi-, pop-, jazz- ja rockilauljad, sümfooniaorkestri kõrval on kaasategev ka nn streetband.

Ukraina juutide perekonnast pärit liberaalne aktivist Bernstein pani 400 aasta vanuse roomakatoliku missa pingelisse dialoogi 20. sajandi Ameerika tänavakeele ja muusikaga. Sakraalne katoliku liturgia esitatakse sõnasõnalt, sellele on lisatud üdini juudilik Jumalaga vaidlemine ja kauplemine. Bernstein kasutas seda vastandust näitamaks Kennedy-järgse ajastu usukriisi ja kultuurilist läbipõlemist. Sündis teos, mis näitas 1970ndate alguse segadust ja vaimset mandumist, otsis autoriteete ja võitles rahu eest. Teos, mille eest FBI hoiatas Valget Maja ja mille ettekande keelas kirik ära.

Ladina ja inglise keeles inglise ja eestikeelsete subtiitritega
Kestus: 2 tundi 30 minutit ühe vaheajaga

10.08.2014 SPARTACUS
Aram Hatšaturjani ballett
Leonid Jakobsoni nimeline Peterburi Riikliku Akadeemiline balletiteater
Libreto: Nikolai Volkov ajalooliste allikate ning Rafaello Giovagnoli romaani „Spartacus” ainetel
Lavastus ja koreograafia: LEONID JAKOBSON
Lavakujundus: SEMEN PASTUH
Kostüümid: GALINA SOLOVJOVA

Esimest korda toome festivalile Peterburi kollektiivi. Jakobsoni teater on juhtivate kriitikute hinnangul hetkel üks kõrgetasemelisemaid, arenevamaid ja huvitavama repertuaariga balletitruppe Venemaal.

„Spartacus“ on teatri legendaarse juhi Leonid Jakobsoni enda koreograafial põhinev, aga kaasajastatud lavastus. Jakobson ise määratles oma lavastust kui „stseene Rooma elust“. See on tihendatud variant „Spartacuse“ 1956. aasta maailmaesietendusest Leningradis Kirovi (praeguses Maria) teatris. Käesolev lavastus on haarav ja vaatemänguline – hingematvad võitlus-stseenid on lausa filmilikud, ületades balletižanri tinglikkuse. Koreograafia on kaasaegne, varvaskingade asemel rooma sandaalid, ja ka lavakujundus tänapäevaselt psühholoogiline.

Etenduse muusika tuleb lindilt
Esietendus Leningradis 1956. aastal
Kestus 2 tundi vaheajaga

14.08.2014 RÖÖVIMINE SERAILIST
Wolfgang Amadeus Mozarti koomiline ooper
Ooperiteater Biel Solothurn, Šveits
Muusikaline juht Benjamin Pionnier (Prantsusmaa)
Lavastaja: Georg Rootering (Liechtenstein)
Dirigent: Risto Joost
Kunstnik: Vazul Matusz
Valguskunstnik: Hamid Khadiri
Osades: Christiane Bösiger, Christian Baumgärtel (Saksamaa/Šveits), Anna Gössi, Konstantin Nazlamov, Martin Weidman, Thomas Mathys
Tallinna Kammerorkester

Lavastaja Georg Rootering on Tallinnas juba tuntud. Ta tõi Birgitta Festivalil lavale Glucki ooperi „Orpheus ja Eurydice“ ning Rahvusooperis Estonia Händeli „Julius Caesari“.

Lavastuses näidatakse reisi inimhinge sisemusse – läbi suhete sasipundarde, igatsuse, kannatuse ja rõõmu. Paša Selimi maaresidents muutub tunnete ja soovide labürindiks. Mänguplats teiseneb pidevalt (21 erinevat lavapilti). Väljapääsud avanevad korraks ja sulguvad kohe järgmisel hetkel. Paša palee tundub olevat lõputu – või oleme me lavastuse lõpus siiski alles esimeses ruumis? Kas palees ongi ainult üks tuba ja labürint tekib vaid igaühe enda peas olevatest eksiteedest?

Ilus ooper suursuguse ja humoorika muusika, traagiliste ja ülimalt naljakate stseenidega – nagu elu ise. Põnev kohtumine Šveitsi noorte ooperitrupiga, solistid Mehhikost, Saksamaalt jm.“

Kestus: 2 tundi 45 minutit ühe vaheajaga

15.08.2014 MASKIBALL
Giuseppe Verdi ooper
Ooperiteater Helikon, Moskva
Lavastaja: Dmitri Bertman
Dirigent: Valeri Kirjanov
Kunstnikud: Igor Nežnõi ja Tatjana Tulubjeva
Valguskunstnik: Damir Ismagilov
Koormeister: Eugene Ilin
Koreograaf: Edwald Smirnov

Helikoni „Maskiball“ on lugu kaasaegset riigipead ümbritsevast intriigist – fataalselt lõppeval ballil kantakse maskidena meie aja valitsejate ja avaliku elu tegelaste näopilte. Ja see pole kaasaegne liialdus, vaid ooperi algversioonist lähtuv kontseptsioon. On „Maskiball“ tegelikult ju lugu Rootsi kuninga Gustav III tapmisest ooperiteatris toimuval ballil. Kuna see võis viia rahva ülestõusuni, keelati selline süžee 19. sajandil ära (ka Venemaal, sest Gustav oli Katariina sugulane) ja peategelase Gustavi nimi asendati krahv Riccardo nimega.

Tegu on verivärske lavastusega – esietendus oli hooaja 2013/14 avaakord. Esietendust juhatas helilooja Verdi lapse-lapselaps dirigent Simone Fermani, kes on helilooja ainus otsene elusolev järeltulija.

Itaalia keeles eesti- ja ingliskeelsete subtiitritega
Kestus: 2 tundi 40 minutit ühe vaheajaga

16.08.2014 ERI KLASI OOPERIGALA
17.08.2014 ERI KLASI OOPERIGALA
Lavastatud galakontsert maestro Eri Klasi 75. juubeliks

Ooperiteater Helikon, Moskva
Lavastaja: Dmitri Bertman (Helikon)
Dirigendid: Eri Klas, Valeri Kirjanov
Solistid: Heli Veskus (Rahvusooper “Estonia”)
Marion Elvilä (Soome)
Rauno Elp (Rahvusooper “Estonia”)
Priit Volmer (Bonni ooperiteater)
Oliver Kuusik (Rahvusooper “Estonia”)

lisaks solistid ooperiteatrist Helikon ning külalised

Meeleolukas ooperimuusika õhtu, kus armastatud aariad ja ansamblid vahelduvad videolõikudega maestro elust ning katkenditega Birgitta festivali lavastustest läbi aastate.

Kõlab Bizet´, Mozarti, Tšaikovski, Verdi, Puccini, Gershwini jt muusika